Ubudis võtsin kah ühe ekskursiooni, seekord Bali põhjarannikule. Reisiseltskonnas oli ka kaks austraallast ja üks noor Kanada kutt. Sellest mida need aussied seal omavahel oma keeles rääkisid mina igatahes aru ei saanud :). Ekskursioonil külastasime Bali kuninga Royal templit, Balil pidi isegi praegu veel kuningas olema aga tal ei pidavat enam eriti raha olema ja see tempel oli üpris nigelas seisukorras.
Kassid on troopikamaades väga kiitsakad.
See siin on veel üks teine tempel kus parasjagu ka mingi tseremoonia toimus.
Edasi käisime veel ühe kose juures, see oli päris asjalik aga sina pääsemiseks tuli mööduda umbes viiekümnest kaubitsejast kes kõikvõimalikku kaupa püüdsid sulle pähe määrida. Balil on nimelt selline komme et välismaalase käest küsitakse algul umbes neljakordset hinda ja kui ei soovi osta siis haaratakse käest ja palutakse oma hind öelda. Lõpuks saab enamasti päris mõnus hind kokku lepitud. Lisaks tavalisele turistinännile pakuti seal ka mitmesuguseid vürtse: kaneel, vanill, safran, muskaatpähkel jne.
Tagasiteel möödusime ka kuumaveeallikatest.
Ja kaks ilusat mägijärve jäid ka tee peale.
Õhtul vaatasin veel Ubudi poed üle, see on tantsudes kasutatav Tiigrikostüüm, hind pidi sel olema 5000 USD ja poeomanik olevat seda ise teinud tervelt pool aastat.
Igasugu huvitavat vanavara müüakse siin.
Aga põhiliselt on Ubud puunikerdamise keskus, miskipärast nikerdatakse sealkandis ka puust kaelkirjakuid ja teisigi loomi mida nad tõenäoliselt ealeski elusast peast näinud pole.
No comments:
Post a Comment